Mõeldes Ülo Kaevatsile

Ülo Kaevats (1947-2015) sündis 29. septembril 1947. aastal Kassari saare Taguküla küla Kaevatsi talu viielapselise pere kolmanda lapsena. Kaevatsi talu asub Kassari lõunarannikul. Suur viljapuuaed ja korras talu on pälvinud kauni kodu tiitli.

Ema Hilda ja isa August olid avara mõttemaailmaga korralikud ja töökad inimesed. Ema oli nobe ja rõõmsameelne, peale oma laste jätkus tal armastust ja hoolt ka teiste külalaste hoidmiseks.

Isa oli juurdleva ja ärksa loomuga. 1950. aastatel hakkas ta geoloogia valitsusele Kassari põhjavee taset mõõtma ja ilmavaatlusi tegema. Pärast isa surma jätkas vaatlusi poeg Eino. August Kaevatsi algatusel võeti 1960. aastate algul Käina lahest mudaproov ja saadeti Tallinna, et selgitada välja muda viljelusväärtus. Proov näitas, et Käina lahte tasub kuivendada ja põllumaana kasutusele võtta. Kassari rahvale oli see eriti oluline, sest heinamaad asusid Hiiumaal, Kassarist umbes 10 km kaugusel. Käina lahe 1000 ha suurune põllumaa oleks olnud põllumeestele vägagi atraktiivne. Valmis isegi Käina lahe kuivendusprojekt. Arvatavasti looduskaitsjate sekkumise tõttu jäid need plaanid ellu viimata.

Niisugune oli tulevase filosoofi ja riigimehe lapsepõlvekodu.

Kooliteed alustas Ülo Kassari algkoolis. Selle lõpetamise järel läks ta Käina kaheksaklassilisse kooli, mis asus siis Putkastes. Ülo oli korrektne ja püüdlik õpilane – õpetajate jaoks ideaalne koolipoiss. Kaasõpilaste jaoks abivalmis, sõbralik ja rahumeelne kaaslane. Tark oli ta ka, eriti paistis silma matemaatikas. Samuti oli Ülo kõva spordipoiss. Kergejõustik, võrkpall, lauatennis, kabe ja male – kõigil neil aladel püüdis ta olla parim. Kodus tegi ta endale harjutusplatsi, kus treenis kaugus- ja kõrgushüpet. Ta harjutas sihikindlalt ja visalt. Kui ta kümme aastat pärast kooli lõppu Käina koolimajja sattus, oli tal tõsiselt hea meel näha, et paljud kooli rekordid on endiselt tema nimel.

Keskhariduse omandas Ülo tolleaegses Tallinna 16. keskkoolis (praegu Sikupilli keskkool). Kooli lõpetas ta kuldmedaliga. Tallinnas elas ta oma õe Silvi juures. 1972. aastal lõpetas Ülo füüsiku ja filosoofina Tartu ülikooli. Filosoofiakandidaadiks sai ta 1981. aastal Vilniuse ülikoolis.

Siis järgnesid meheteod. Imetlusväärne oli jälgida tema energiat ja tohutut töövõimet. Rahvarinde tegutsemise aastatel oli ta Hiiumaal oodatud kõnemees. Igale poole, kuhu teda oodati, ta ei jõudnudki. Jälgisime tema tolleaegseid kirjutisi ja sõnavõtte. Omakandi meest tasus ju uskuda. Ülo ülesastumised olid arusaadavad, lihtsad ja sisukad. Kõige selle kõrval tundis ta suurt huvi kodukandi käekäigu vastu.

Huvitavaid mõtteid avaldas ta omandi- ja põllumajandusreformi kohta. Kui vend Eino hakkas koos oma poja Tiiduga isakodus talu pidama, oli Ülo nõu ja jõuga abiks. Käis kodus karjamaal kadakaid raiumas. Spordimehena hindas ta füüsilist tegevust ja oli tehtu üle uhke. Ülol oli mõte isakodu kadakate vahele oma kodu rajada, kuid mõtteks see jäigi. Hoopis üle väina Leisi kandis asuvast abikaasa Malle sünnikodust sai Ülo pere teine kodu. Kahe tubli poja Mihkli ja Marteni isa ning Iti vanaisana oli ta õnnelik.

Kui 1995. aastal taastasime Kassari haridusseltsi, oli Ülo see, kes soovitas meil Kassari kodulooline andmebaas kokku panna. 2000. aasta seisuga on see meil nüüd olemas. Kui 1999. aastal hakkasime Eesti rahvuskultuuri fondi raames Lepa Anna sukasäärt täitma, oli ka Ülo oma panusega kohal. 2005. aastal saime võimaluse määrata sukasäärest Kassari hariduse ja omakultuuri toetuseks esimene stipendium. Selleks oli vaja moodustada viieliikmeline halduskogu. Ülo oli kohe nõus liikmeks hakkama ja nii olemegi juba kümme aastat temaga koos stipendiume jaganud. Tema argumendid ja kommentaarid arendasid meie kõigi maailmapilti.
Eelmisel sügisel mõlgutas ta mõtteid hakata oma mälestusi kirja panema. Kurtis, et praegu pole veel aega, kuid see aeg tuleb. Optimismi tal jagus. Kahju, et Ülole antud aeg nii järsku lõppes.

Aitäh, et saime olla Sinu kaasaegsed! Olid üks ütlemata tore mees, olgu muld Sulle kerge!

Kassari haridusselts
Klassivennad Kassarist
05.02.2015